Skip to main content
TAXEDU

Maksud

 

Määratlus ja tüübid

Maksuvorme on erinevaid, kuid üldiselt on tegemist valitsuse poolt kogutava rahaga. Seda raha kasutatakse konkreetsete vahendite või teenuste rahastamiseks, nt haiglate, koolide, muuseumite, raamatukogude jms jaoks. Kõige tuntumad eraisikule kehtivad maksud on järgmised:
  • Tulumaks (teatud protsent eraisiku tuludest antakse valitsusele);
  • Tarbimismaks: käibemaks ning tubaka-, alkoholi- energiatoodete- ja mõnede teatud spetsiaalsete toodete aktsiis, nagu näiteks kohvi aktsiis Saksamaal;
  • Omandimaks (maa ja kinnisvara väärtusest lähtuvalt);
  • Tariifid/tollimaks (imporditud kauba pealt makstav maks riiklike ettevõtete toetamiseks);
  • Aktsiis (konkreetse kauba müügilt võetav kaudne maks);
  • Keskkonnamaks (saastavate toodete või teenuste ostuhinnale lisatud lisakulu, mis ajendab neid vähem tarbima ja tootma);
  • Kapitalikasum (maksuvorm, mis kehtib kapitalikasumile, investorile kapitalivara ostuhinnast kõrgema hinnaga müümisel saadavale kasumile);
  • Pärandimaks (maks, mida makstakse teise isiku surma korral teile pärandatava raha või kinnisvara pealt).
Kogutav maks läheb kohe riigikassasse. Tariife ja tollimaksu kogutakse küll riiklikul tasandil, kuid need lähevad ELi eelarvesse.

Alustan
ülikooliõpinguid ...

  •  
  •  
  •  

Töötan oma
esimesel töökohal ...

  •  
  •  
  •  

Ma asutan
ettevõtet ...

  •  
  •  
  •  
 
ELi kodanikuna on sul õigus õppida igas ELi ülikoolis (tingimusel, et täidad sisseastumistingimused). Õppemaksu maksmise vajadus sõltub sellest, mil määral asjaomast ülikooli vastava riigi maksumaksjatelt saadava rahaga rahastatakse. Näiteks Šotimaal on ülikoolis käimine tasuta, samas kui Itaalias tuleb selle eest maksta (iga ülikool määrab vastava summa).
 
Loe siit lisaks igas riigis kehtiva süsteemi kohta.
 
Kas sul õnnestus leida unistuste töö? Palju õnne! Nagu sa ilmselt juba tead, tuleb tööle asudes hakata teenitava tulu pealt tulumaksu maksma.

Riik, mille kodanikuks sa oled, võib maksude kogumiseks maksustada kõiki sinu poolt kogu maailmas saadavaid töö- või renditulusid. See hõlmab palka, pensionit, hüvitisi, kinnisvarast või teistest allikatest saadud tulu või kinnisvara müügist saadud kapitalikasumit.

Maksuresidentsus on igas riigis omamoodi määratletud.
Tavaliselt oled maksuresident riigis, kus veedad aastas rohkem kui kuus kuud;
Kui veedad mõnes teises ELi riigis aastas vähem kui kuus kuud, jääd tavaliselt maksuresidendiks oma koduriigis.
 
Siit saad täpsemalt teada tulumaksu kogumise kohta juhul, kui viibid enam kui ühes ELi riigis.
 
Palju õnne! Euroopa vajab rohkem ettevõtjaid! ELis ettevõtte loomine on nüüd lihtsam, kui kunagi varem. Sul tuleb lihtsalt maksukohustustega tutvuda – nt tuleb sul hankida käibemaksukohustuslase registreerimise number.

 

 

 

Maksupettus ja maksudest kõrvalehoidumine

 
 
Kui isik või ettevõte jätab tasumisele kuuluvad maksud tahtlikult maksmata, ei jõua vastav summa riigikassasse. See juhtub, kui isik või ettevõte:
 

esitab maksudeklaratsioonis tahtlikult valeandmeid või maksab kogusummast väiksema summa;

 

hoiab raha välismaa pangaarvel ilma vastavaid summasid deklareerimata ja nendelt maksu maksmata;

 

teostab „agressiivset maksuplaneerimist”, katsetades maksusummade vähendamiseks õigusnormide piire.

Mis on tagajärjed?

Maksupettused ja maksudest kõrvalehoidumine piiravad riigi suutlikkust raha koguda ning majandus- ja sotsiaalpoliitikat ellu viia. See võib tähendada kärpeid avalike teenuste, nt tervishoiu- või haridusteenuste pakkumises.

Minu riigi valitsus ja EL
kes mida teeb?

Maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega võitleb iga riik ise. Aina globaliseerunuma maailma tingimustes pakub EL raamistikke ja toetust piiriüleste maksuküsimustega toimetulekuks. ELi õigus hõlbustab näiteks koostööd riiklike maksuametite vahel.

Saa teada, kuidas EL võitleb maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu.

„Maksupettus ja maksudest kõrvalehoidumine ELis: puuduv osa”: vaadake videot.

 

 

 

Võltsimine

 
Vaadake, kuidas võltsitud kauba ostmisest hoiduda

Intellektuaalomandiõigused tagavad tasu loominguliste pingutuste ja leiutamise eest ning soodustavad investeeringuid uutesse ja tõhusamatesse toodetesse. Need aitavad tänapäeva teadmistepõhises majanduses töökohti luua.

 

Intellektuaalomandi õiguste rikkumine tekitab kahju, kuna ettevõtte ja riigi eelarve väheneb, investeeringud ja uuendused vähenevad ning majanduskasv aeglustub. Tulemuseks on töökaotus ja vähesem jõukus (sisemajanduse koguprodukt ehk SKP). Lisaks võivad intellektuaalomandi õigusi rikkuvad tooted tarbijaid kahjustada, kuna tõenäoliselt ei vasta sellised tooted samadele tervise- ja ohutusstandarditele.

Võltsitud kauba äratundmise veebijuhend.

ELi liikmesriikide tolliasutused võitlevad selle eest, et intellektuaalomandi õigusi rikkuv kaup ei jõuaks ELi turule.

Lugege lisateavet ELi õigusnormide raamistiku kohta.

„Võltsitud kauba tegelik hind”’: vaadake videot.

 

 
Vabaühendused,
fondid,
annetused heategevuseks
 

Mõnes riigis võib vabaühendustele, fondidele või heategevuseks raha andes saada maksusoodustust.

 

Belgia ja Rumeenia kuuluvad riikide hulka, kus võib aasta lõpus maksudeklaratsiooni esitades mainida annetusi heategevuseks. Siis tagastatakse osa antud summast (tingimusel, et annetasite registreeritud heategevusorganisatsioonile)."

Faktid ja arvud kogu EList

  • 2015. aastal moodustas 28 ELi riigi maksutulu (sh sotsiaalmaksed) 40% sisemajanduse koguproduktist (riigi territooriumil konkreetsel ajaperioodil valmistatud kõikide toodete ja teenuste rahaline väärtus) ning ligikaudu 89% kogu valitsemissektori tuludest.
  • Euroopas oli 2015. aasta maksutulu suhe SKPsse kõrgeim Prantsusmaal (47,9% SKPst), Taanis (47,6% SKPst) ja Belgias (47,5% SKPst). Madalaim suhe oli Iirimaal (24,4%), Rumeenias, (28,0%), Bulgaarias (29,0%), Leedus, (29,4%), Lätis (29,5%) ja Šveitsis (28,1%). Vaadake kõikide ELi riikide tulemusi siit.
  • Maksutulu on igal aastal erinev. Selle peamisteks põhjusteks on muudatused majandustegevuses (tööhõive tase, kaupade ja teenuste müük jne) ja maksunormides (maksumäärad, maksubaas, piirmäärad, vabastused jne).
  • Aastatel 2009–2015 avaldas majanduskriis koos eelarvepoliitika meetmetega olulist mõju maksutulu tasemele ja jaotusele. Mitmed riigid pidid seetõttu tegema kulukärpeid.
  • Loteriid mängides makstakse makse! Mõnes riigis (nt Itaalias) on kehtestatud loteriipiletite maks.